„LAULU PIDU” — Piret Rips-Laul 60
L, 11. jaanuar 2025 kell 17.00 Pärnu kontserdimaja
Pärnu kammerkoor
Segakoor Endla
Üle-eestiline neidudekoor Leelo
Eesti Raadio Laste Laulustuudio Lastekoor
Pärnu Linnaorkester
Elo Kesküla, dirigent
Toomas Voll, dirigent
Külli Kiivet, dirigent
Kadri Hunt, dirigent
Kaie Tanner, dirigent
Henri Christofer Aavik, dirigent
Hanna-Liina Võsa, õhtujuht ja solist
Tõnis Sarap, õhtujuht ja solist
Arete Kerge, sopran
Piret Rips-Laul, klaver
Marii Heleen Matesen, klaver
Heli Sommer, tšello
Hans Christian Aavik, viiul
Kavas läbilõige armastatud laululooja Piret Rips-Laulu loomingust; kõlab ka spetsiaalselt selleks kontserdiks sündinud pala viiulile ja orkestrile Hans Christian Aaviku soleerimisel.
*kontsert on vaheajaga
Piret Rips-Laul on tänapäeva üks tuntumaid laste- ja noortelaulude autoreid. Paljud tema laulud on korduvalt kõlanud laste lauluvõistlustel ja laulupidudel ning jõudnud muusikaõpikutesse. Teise osa tema loomingust moodustab vaimulik koorimuusika – tegutsemine ka koorijuhina on ajendanud teda looma oma kollektiividele pidevalt uut repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse.
Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel.
Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötas Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori “Credo”, lasteansamblit “Lootus” ja Tallinna Gospelkoori. 2007. aastani oli Rips Tallinna Gospelkoori kunstiline juht, millele kirjutas rohkelt uut gospelmuusikat ja -seadeid. 2010-2023 oli Rips-Laul Võru Muusikakoolis õpetaja, õppealajuhataja ning viimased 9 aastat direktor. Praegu töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateoreetiliste ainete õppejõuna ning MUBA-s solfedžoõpetajana.
Ta on kirjutanud üle saja laulu erinevatele kooriliikidele ja solistidele, neist arvukalt enda loodud tekstidele. 2002. aastal kõlas esmaettekandes tema muusikal “Esimesed jõulud”, 2004. aastal vokaalsümfooniline suurvorm “Stabat mater”, 2007. aastal kantaat “Hingedemaa kellad”. Tema üks enim esitatud koorilaul “Paradisi gloria” oli kohustuslik teos V vabariiklikul koolinoorte segakooride konkursil 2005. Tema laulud on kõlanud kõikidel viimastel laulupidudel: lastekoorilaul “Ei tahagi minna” (Noorte laulupidu 2007), poiste- ja meeskoorilaul “Isad ja pojad” ning segakoorilaul “Mehed ja naised” Üldlaulupidu 2009), “Olles osa oma maast” lastekoorile ja “Laula elu ilusaks” neidudekoorile (Noorte laulupidu 2011), “Aeg” naiskoorile (Üldlaulupidu 2014), “Lööb suvelaulu rohutirts” mudilaskoorile (Noorte laulupidu 2017). 2025. aasta Üldlaulupeol kõlavad tema laulud mudilaskooridele (“Siin ta on”) ja poistekooridele (“Rannitsakandja”).
Tema teoseid on kirjastatud Eestis, Saksamaal, Rootsis ja USAs ning salvestatud rohkem kui 30-le kogumikplaadile Eestis ja välisriikides.
© EMIC 2008
HANNA-LIINA VÕSA on tunnustatud muusikalilaulja ja näitleja, keda Los Angeles Times on nimetanud suure tulevikuga hõbehäälseks lauljatariks. Ta on 2001. aastal lõpetanud Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemia (AMDA) New Yorgis ning 2017. aastal New School ülikooli BFA Muusikateatri erialal. Aastast 2016-2021 töötas Hanna-Liina Võsa omanimelise muusikalikooli kunstilise juhi ning õpetajana.
Võsa repertuaari kuuluvad arvukad pearollid nii Eestis kui mujal etendunud klassikalistes muusikalides. Tema osatäitmised on olnud muusikalides: “Ooperifantoom” (Christine), “Mary Poppins” (Mary Poppins), “Helisev Muusika“ (Maria), “West Side Story“ (Maria), “Minu Veetlev Leedi“ (Eliza), “Mees La Manchast” (Aldonza), “Väike õuduste pood” (Audrey), “Les Miserables” (Cosette), Yestoní “Fantoom” (Christine) ning “Hull Sinu Järele” (Polly).
Operettidest on teinud Võsa kaasa Rahvusooper Estonia lavastustes “Savoy Ball” (Daisy) ja “Tsirkusprintsess” (Mabel). Soomes on ta üles astunud muusikali “Hairspray” (Penny) Euroopa esietendusel Helsingi Linnateatris ning Tampere Teatri lavastuses “Sugar” Sugari rollis.
Olulisimaks osatäitmiseks peab Hanna-Liina Sandy osatäitmist muusikali “Grease” Põhja Ameerika ning Aasia turneel, andes aastatel 2002–2004 ja 2006 kokku üle 600 etenduse. Ning 2021 aastal tähistas ta oma 100’ndat etendust Soome Rahvusooperi lavastuses “Ooperifantoom”, kus tema kanda oli Christiné Daeé roll kolmel hooajal. Samuti astus ta samas rollis üles Göteborgi Ooperiteatris Rootsis. 2010. aastal tegi Hanna-Liina külalisnäitlejana oma teledebüüdi
USA tuntud telesarjas “Law and Order, SVU”, mängides vastamisi Sharon Stone’iga. Lisaks on ta dubleerinud tegelasi nagu Elsa animatsioonis „Lumekuninganna ja Igavene Talv, ” Gabi „RIO 2-s“ ning Birgit “Trollides.” Austusest ja armastusest erinevate muusikažanrite vastu annavad
tunnistust Hanna-Liinalt ilmunud neli sooloplaati: “Premiere” (2004, koostöös XXI Sajandi Orkestriga), “Pimedas on valge” (2010, koostöös keelpillikvartett Prezioso ja jazz trioga Marti Tärni juhtimisel), “Särav Vaikus“ (2013, koostöös Kristjan Randalu ja keelpillikvartett
Preziosoga) ning lastele suunatud “Miki Merehädas“ (2015).
TÕNIS SARAP (sündinud 24. aprillil 2001 Võrus) on eesti laulja, dirigent ja saatejuht.
Sarap alustas 2008. aastal õpinguid Parksepa Keskkoolis ja Võru Muusikakoolis (viiuli eriala). 2013. aastal jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, mille lõpetas 2021. aastal koorijuhtimise (õp Hirvo Surva) ja klassikalise laulmise (õp Triin Ella) erialal. 2022. aastast õpib ta Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis.
Tõnis Sarap üllatas televaatajaid oma lauluhäälega saates “Ma näen su häält”, kus ta esitas aegumatut hitti filmimuusikast “Parla piu piano”.
Tõnis Sarap on kolme koori dirigent – Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, Regionaalhaigla naiskoor ja Virumaa noorte meeskoor.
Suvel 2020 osales ta Katariina kirikus Pille Lille Muusikute Fondi suveooperis koos Estonia solistidega. Tõnis on paljude rahvusvaheliste kui ka kodumaa konkursside laureaat, sh Kaunas Sonorum, Võluhääl, Eesti meestelaulu Seltsi konkurss ja Georg Otsa nimeline konkurss
2023. aastal võttis Tõnis Sarap osa Kanal 2 saatest “Tähtede täht”, kus lisaks temale astusid üles Alika Milova, Getter Jaani, Synne Valtri, Elina Netšajeva, Jaagup Tuisk, Stefan Airapetjan ja Peeter Oja.
Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristuva kõlaga tähelepanu äratanud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas.
Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi I preemia laureaat (2022). Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Kochi „Maze“ – ja Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmis temaga lepingu plaadifirma Orchid Classic ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. 2022. aastal pälvis Hans Christian Aavik Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Saksamaa Usedomi muusikafestivali prestiižika muusikapreemia ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli.
Hooajal 2023/24 esineb ta solistina selliste orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Heilbronnis tegutsev Württembergi Kammerorkester, Tallinna Kammerorkester, Odense Sümfooniaorkester, Uppsala Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Bristolis tegutsev Brandon Hilli Kammerorkester jt, dirigentidest teeb ta koostööd Neeme Järvi, Paavo Järvi, Risto Joosti, Mihhail Gertsi, Andres Kaljuste, Olari Eltsi, Maria Seletskaja, Oksana Lynivi ja teistega.
2024. aasta hooaja tipphetkedesse kuulub kindlasti tema kontserdisari “Aavik Salzburgis” koos Tallinna Kammerorkestriga, mis keskendub Mozart 5 viiulikontsertidele ning koos läbitakse kogu Mozarti looming viiulile ning orkestrile. Tema programmides on esindatud lai valik stiile alates Haydnist/Mozartist kuni Schnittke/Jessie Montgomeryni.
Hans C. Aavik tegutseb aktiivselt ka kammermuusikuna. Hiljuti lisandusid tema kontserdipaikade nimekirja Londoni Wigmore Hall, Kölni Deutschlandfunki kammersaal ning Kronbergi Casals Forum.
Solistina on Hans Christian Aavik esinenud muuhulgas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Stuttgardi Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Jyväskylä Sümfooniaorkestri ja paljude teiste ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Nikolaj Szeps-Znaider, Olari Elts, Risto Joost, Daniela Musca, Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Andres Kaljuste, Mikk Murdvee, Henri Christofer Aavik, Jüri Alperten.
Arete Kerge on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots Nadia Kuremi ja Matti Pelo lauluklassis ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi juhendamisel.
Arete Kerge on pälvinud 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia „Chori Praefecti”. Samuti on ta saavutanud kolmanda preemia 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga „Premio Via Vittoria”. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias esikoha. 2015. aastal valis Richard Wagneri Ühing ta aasta stipendiaadiks. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia „Noor laulja”. 2024.aastal sai ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Kerge on laulnud Zürichi Tonhalles, Berliini Konzerthausis ja New Yorgi Lincoln Centeris. Ta on soleerinud järgnevate orkestrite ees: Berliini Konzerthaus Orkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Jeruusalemma Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, L’Orchestra Euro-Adriatica, Joensuu Sümfooniaorkester, Järvi Akadeemia Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Vanemuise Sümfooniaorkester, Corelli Barokkorkester, Peterburi N.Rimski-Korsakovi nim. Muusikakolledži Sümfooniaorkester. Arete on osalenud Gabriela Tucci, Renato Brusoni,meistrikursustel ning teinud koostööd järgmiste dirigentide ja pianistidega nagu Arvo Volmer, Olari Elts, Tõnu Kaljuste, Giordano Bellincampi, Kaspars Putninš, Carlo Palleschi, Darrell Ang, Frédérick Haas, Jurjen Hempel, Hilary Griffiths, Aleksei Vassiljev. Ta on täiendanud end ka Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel.
Ta on laulnud Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris, Guardiagrele Ooperifestivalil ja 2024. aastal tegi ta oma debüüdi Rahvusooperis Estonia.
Heli Sommer lõpetas EMTA prof. P. Paemurru tšelloklassis.
Ta on mänginud Pärnu linnaorkestri tšellorühmas alates orkestri loomisest. Sommer on esinenud mitmetes kammermuusika koosseisudes ning tegutseb aktiivselt tšelloõpetajana Pärnu ja Sindi muusikakoolis.
Marii Heleen Matesen õpib Tallinna Muusika– ja Balletikooli 10. klassis. Oma klaveriõpinguid alustas ta 6-aastasena ning aasta hiljem astus Tallinna Muusikakeskkooli õp Piret Habaku klaveriklassi. Praegu on Marii erialaõpetajateks õp Piret Habak ja prof Peep Lassmann (2023. aasta sügisest). Marii on võitnud mitmeid konkursse nii Eestis kui ka välismaal: 2024 Scottish Youth Piano Competition III koht, 2024 Koolidevaheline noorte pianistide konkurss MUBAs 1. koht (kõige nooremas vanuseastmes), 2023 Tallinna Talent ühekordne stipendium, 2023 Orbetello Online Piano Competition 1. koht, 2022 „Eesti kõla” konkurss 1. koht, 2021 Online Concorso San Dona di Piave 1. koht (1 Cat. C) jt. Marii on osalenud Aaron Shorri, Saša Gerželj-Donaldsoni, Nicholas Ashtoni, Hui-Ying Liu Tawaststjerna jt meistriklassides. Piret Rips-Laul on Marii Heleeni solfedžoõpetaja MUBAs ning pole ühtki tundi, kus ei saaks nalja. tšelloõpetajana Pärnu ja Sindi muusikakoolis.
Üle-eestiline neidudekoor LEELO asutati 1996. a märtsis Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu toetusel ja eestvedamisel. Alates 2013. a sügisest on koori dirigent Külli Kiivet, lisaks töötavad kooriga hääleseadja Kädy Plaas-Kala ja mänedžer Kertu Aksiim.
LEELO koori eesmärk on olla hea noortekoor, mis pakub võimalust neidudel üle Eesti laulda kõrgetasemelises neidudekooris parimate Eesti ning välismaiste dirigentide käe all. Töö kooriga toimub enamasti kolmepäevaste laululaagrite vormis erinevates Eesti asulates. Aastate jooksul on esinetud Eestimaa erinevais paigus ning osa on võetud piirkondlikest, koolinoorte ja üldlaulupidudest ning naiskooride laulupäevadest, osaledes viimastel aastatel aktiivselt ka loetletud sündmuste ettevalmistusprotsessides. Koor on välja andnud kolm helikandjat, viimati juubelialbumi “Üle-eestiline neidudekoor LEELO 25+1” (2022). Mitmel korral on esinetud isadepäeva pidulikul kontsert-aktusel Estonia kontserdisaalis. Eesti Naislaulu Selts (ENLS) on koori tunnustatud tiitlitega “Aasta naiskoor 2017” ja “Aasta naiskoor 2022” kontserttegevuse eest, korduvalt on oldud kooriühingu aasta koori nominendiks.
Viimase aja suurimaks saavutuseks on 2024. a sügisel Hispaanias Calellas toimunud konkursi Sing for Gold kulddiplom noortekooride kategoorias. 2023. a ENLS-i korraldatud nais- ja neidudekooride võistulaulmisel pälviti I koht neidudekooride A-kategoorias ja parima neidudekooride dirigendi preemia, seejuures pälviti päeva paremuselt teised punktid (neidude- ja naiskooride A-kategooriad). 2022. a võideti Itaalias 19. rahvusvahelisel konkurss-festivalil Venezia in Musica esikohad mõlemas osaletud kategoorias – A3 (equal voices) ja folkloor – ning kogu konkursi kõige kõrgemad punktisummad. Viimaste aastate jooksul on pühendatud palju aega ka koorilaulukultuuri talletamisesse helisalvestiste ja videotega, panustatakse järjepidevalt laulupidude ettevalmistusprotsessi.
Külli Kiivet lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika erialal (2006) ja G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (2001). Ta on üle-eestilise neidudekoori LEELO peadirigent al 2013. a. Igapäevaselt töötab ta Tallinna Muusika- ja Balletikoolis MUBA, kus ta on hääleseade õpetaja (al 2008) ja MUBA mudilaskoori dirigent (al 2019) ning Rahvusooper Estonia poistekooris koormeistri ja hääleseadjana (al 2022), kes valmistab poisse ette etendusteks.
Küllil on koorijuhi kutsetunnistus tase VII. Ta on Eesti Kooriühingu mentor, Eesti Naislaulu Seltsi (ENLS) ja Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse liige. Külli osaleb tihti eri žüriides ja on külalisdirigendiks maakondlikel laulupidudel ja -päevadel. Tema laululapsed on saavutanud auhinnalisi kohti nii Eesti kui ka rahvusvahelistel lauluvõistlustel.
Külli Kiivet on korduvalt olnud noorte ja üldlaulupidude nais- ja neidudekooride liigidirigent, aastal 2025 on ta laulupeo “Iseoma” naiskooride liigijuht. Kooriühing on ta nimetanud aasta nooreks dirigendiks (2009) ja aasta dirigendiks (2017 ja 2022), lisaks mitmed aastapreemiad oma kollektiividega. ENLS on tema koorid valinud kahel korral aasta naiskooriks. Külli on kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia laureaat (2021).
Pärnu Kammerkoor loodi aastal 2001. Aastatega on koori pagasisse kogunenud kuhjaga tublisid töövõite ning kauneid muusikalisi hetki. Lauldud on väga eriilmelist muusikat Bachi „Jõuluoratooriumist“ ja eesti klassikast kuni ABBA-meeste „Chessi“ ning Olav Ehala “Lumekuningannani”. Koori kontserdid on kõlanud väikestes kirikutes, aga võisteldud on ka „Laululahingu“ möllus.
Kammerkoor on teinud koostööd mitmete erinevate muusikaliste kollektiividega, nagu näiteks Pärnu linnaorkester, orkester Saku mandoliinid ja Pärnu käsikellastuudio. Rõõmu on toonud kontsertreisid Saksamaale, Venemaale, Rootsi, Gruusiasse ja Taani ning mitmed säravad konkursitulemused Eestist ja kaugemalt: 2008. aasta segakooride võistulaulmise A-kategooria esikoht, VII Pärnu Rahvusvahelise Koorifestivali rahvalaulukonkursi hõbediplom (2008), Barcelonas toimuva rahvalaulukonkursi „Europe and its songs” kuldmedal (2008), kulddiplom Pärnu Rahvusvahelise Koorifestivali 2012 rahvalaulukonkursilt ning hõbe- ja kulddiplom rahvusvaheliselt koorifestivalilt Kaunas Cantat (2014), Bruckneri nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Austrias segakooride kategoorias kulddiplom ja eripreemia P. Uusbergi „Õhtu ilu“ esitamise eest (2015) ning pronksdiplom Zadari rahvusvahelisel koorikonkursil segakooride arvestuses (2016).
Mahukas ühine ettevõtmine linnaorkestriga oli L. Barti muusikalil põhineva kontsertetenduse “Muusikalised hetked Oliveriga” menukas lavale toomine Pärnu Kontserdimajas 2015. aasta kevadel. Eesti Vabariik 100 tähistamisel 23. veebruaril 2018 oli Pärnu Kammerkooril au osaleda Vabariigi aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas, kus toimus Rasmus Puuri ja Doris Kareva teose „Unes nägin ma Eestimaad“ esmaettekanne. 2019. aasta kõrghetkeks oli Pärnu Kammerkoori jaoks loomulikult osalemine 150.juubelilaulupeol nii valik- kui segakooride repertuaariga. 2022. aasta maikuus tähistas koor oma 20-ndat tegutsemisaastat meeleoluka kontserdiga “Meie laulud”, kus kõlasid kammerkoori lauljate lemmiklood ja teosed aastate jooksul esitatud repertuaarist.
Koostöös Pärnu Linnaorkestriga ilmus 2011.a. Pärnu Kammerkoori esimene plaat Urmas Sisaski loominguga, mis sai Eesti Kooriühingu poolt kõrge tunnustuse – Aasta kooriplaat 2011. Koos Pärnu Linnaorkestri ning Tallinna Kammerkooriga toimus Urmas Sisaski teose „Floret silva nobilis“ esmaettekanne detsembris 2023.
Pärnu Kammerkoori hea käekäigu eest kannab hoolt dirigent Elo Kesküla, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui muusikaõpetaja ja koorijuht. Lisaks dirigendiametile on Elo Kesküla Pärnu käsikellakooli juht ning on kaastegev Pärnu kontserdibüroo projektide elluviimisel. Samuti on Elo sulest ilmunud arvukad muusikalised arranžeeringud erinevatele koosseisudele.
Segakoor Endla on võrsunud 1878.aastal loodud samanimelisest laulu- ja mänguseltsist – seega omab ta märkimisväärset kohta Eesti muusika ajaloos. Oma pika elutee jooksul on Endla läbi elanud huvitavaid ja muutusterikkaid aegu, jätkates traditsioonilist kontsert- ja seltsitegevust.
Koori traditsioonideks on esinemised Pärnu linna esindusüritustel, jõulu- ja kevadkontserdid, ühisprojektid Pärnu kooride ja linnaorkestriga, osalemine laulupidudel. Toredaks vahelduseks on olnud kontsertreisid ja osalemised koorikonkurssidel nii siin- kui sealpool piiri. Segakoor Endla laul on kajanud Soomes ja Setus, Rootsis ja Lätis, Iirimaal ja Iisakus, Norras, Ungaris, Kihnus… Viimaseks suurimaks elamuseks oli osalemine 2017. aastal Lääneranniku ESTO päevadel Los Angeleses. 2023. aasta kevadel, pärast pea kaheaastast Covidi-vangistust võttis kollektiiv julguse kokku ja osales koorikonkursil Itaalia väikelinnas nimega Lucca.
Heaks tavaks on saanud koori aastapäevakontserdid, kus peetakse meeles endiseid dirigente ja kooriliikmeid. Lisaks töistele koorilaagritele on tore traditsioon korraldada igal suvel meelelahutuslik-sportlik väljasõit Eestimaa erinevatesse paikadesse. Segakoor Endla – see on töökas, rõõmsatujuline ja mahedakõlaline kollektiiv. Koori dirigeerivad Toomas Voll ja Kadri Ristimets.
Toomas Voll on dirigent, vokaalpedagoog, helilooja. Oma muusikalise hariduse koorijuhi erialal sai ta Tallinna Riiklikust Konservatooriumist. Talle on omistatud koorijuhi VII kategooria kutsetunnistus. On aastakümnete jooksul juhatanud mitmeid erinevaid kollektiive ja koolitanud noori lauljaid. 1996. aastal asutas ta Pärnus omanimelise laulustuudio, kus töötab tänaseni vokaalpedagoogi ja mänedžerina. Hetkel juhatab Pärnu segakoori Endla ja Tallinna Ülikooli Naiskoori.
Toomas Voll on aastate jooksul esinenud edukalt oma kooridega rahvusvahelistel konkurssidel, teda on korduvalt tunnustatud ja antud eripreemiaid tema dirigenditöö eest. Ta on tunnustatud eesti üldlaulupidude dirigent. Heliloojana on ta kirjutanud üle 50 soolo- ja koorilaulu. Toomas Volli solistid ja ansamblid on saavutanud auhinnalisi kohti konkurssidelt nii Eestis kui ka välismaal. Mitmel korral on tema solistidele ja ansamblitele omistatud konkursi Grand Prix.
Tihti osaleb ta rahvusvaheliste koorikonkursside žürii töös Euroopas. Toomas on Eesti Kooriühingu ja Eesti Naislaulu Seltsi auliige.
