J. S. BACH “JOHANNESE PASSIOON”
J. S. BACHI “JOHANNESE PASSIOON” / PÄRNU PÄEVA ERIKONTSERT
L, 4.04.2026 kell 19 Pärnu kontserdimajas
Unustamatul kombel langeb traditsiooniline Pärnu Päev aastal 2026 kokku Ülestõusmispühadega, olulisimate pühadega terves läänemaailmas, millele mõeldes toob Pärnu Linnaorkester lavale surematu suurmeistri Johann Sebastian Bachi ülidramaatilise „Johannese passiooni” ehk Kristuse kannatusloo Johannese evangeeliumi põhjal.
Suurteose ettekande teeb võimalikuks lavastaja, valguskunstniku ja ligi 130 muusiku koostöö.
Marie Roos (sopran)
Annely Leinberg (metsosopran)
Anto Õnnis (tenor)
Endrik Üksvärav (bass)
Olari Viikholm (bass)
Collegium Musicale (koormeister Endrik Üksvärav)
Pärnu Kammerkoor (dirigent Elo Kesküla)
Endla Segakoor (dirigent Kadri Ristimets)
Pärnu Linnaorkester
dirigent Henri Christofer Aavik
Lavastaja Lembit Peterson
Valguskunstnik Margus Vaigur
*Kontsert on ilma vaheajata, kestus ca 120min
*Kontsert kuulub sarja “Meistriteosed”
Marie Roos (sopran) alustas klassikalise laulu õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Teele Jõksi juhendamisel ning jätkas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus lõpetas muusika interpretatsiooni suuna klassikalise laulu erialal 2017. aastal. Ta täiendas end kuni 2020. aastani Londoni Kuninglikus muusikakolledžis (Royal College of Music) professor Patricia Rozario OBE juures. Ta on õppinud ka muusikaliteatrit Guildford School of Acting programmis Inglismaal.
Marie on kontserte andnud lisaks Eestile ka Taanis, Saksamaal, Itaalias, Norras, Rootsis ja Soomes. Ta on osalenud solistina suurvormides, sh J. S. Bachi “Matteuse passioonis”, “Johannese passioonis”, h-moll missas ja kantaatides ning esitanud Vivaldi, Händeli ja teiste heliloojate teoseid. Ta on teinud koostööd mainekate dirigentidega nii Eestis kui ka välismaal.
Foto: Herkki-Erich Merila
Annely Leinberg (alt/metsosopran) alustas oma muusikalist teekonda eelkooliealisena viiuliõpingutega, mis jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis. Pärast keskkooli tegutses ta mõnda aega üritusturunduse valdkonnas, kuid vajadusest tegeleda muusikaga, asus taas seda õppima. 2015. aastal omandas Annely Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi muusikapedagoogika erialal, õppides ühtlasi Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis Marika Eensalu lauluklassis. 2016. aastal jätkas ta klassikalise laulu õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kust suundus 2017. aasta sügisel Hollandisse Utrechti Konservatooriumisse vahetusõpingutele. Selle tulemusena omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2018. aastal bakalaureusekraadi Eva Märtsoni ja 2021. aastal magistrikraadi Helen Lepalaane juhendamisel. Samaaegselt läbis ta ka magistriõpingud Utrechti Konservatooriumis Karin van der Poel’i lauluklassis. Solistina on Annely laulnud peamiselt erinevaid suurvorme ja Bachi kantaate valdavalt Eestis ning Hollandis Tõnu Kaljuste, Daniel Reussi, Kaspars Putniņši, Nils Schweckendieki, Jos van Veldhoveni, Simon Carringtoni, Andres Mustoneni, Endrik Üksvärava, Aapo Häkkineni, Toomas Siitani jt. dirigentide käe all.
Foto: Herkki-Erich
Foto: erakogu
Anto Õnnis on löökpillimängija ja laulja (tenor), lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli löökpilli ja koorijuhtimise erialal õpetajate Rein Roosi ja Erki Pehki juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Rein Roosi löökpilliklassis. Ta on täiendanud end Groningenis Noord Netherlands Conservatorium´is, juhendajateks Rein Niemeijer ja Luuk Nagtegaal ning Sibeliuse Akadeemias Olli-Pekka Martikaineni, Timothy Fercheni ja Lassi Erkkilä klassis. Lisaks on ta õppinud laulmist Vilja Slizhevski juhendamisel.
Anto Õnnis on töötanud aastast 1997 Rahvusooper Estonia orkestris löökpillimängijana ning olnud ühtlasi 1999–2004 löökpilliõpetaja Tallinna Muusikakoolis. Anto Õnnis on osalenud paljude orkestrite ja kammerkoosseisude töös sh Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, lisaks on ta on aastal 2001 loodud löökpilliansambli PaukenFest asutajaliige ning tegutseb ansamblis tänaseni.
Lisaks löökpillimängule tegeleb Anto Õnnis laulmisega, kuuludes aastast 2001 sakraalmuusikaansamblisse Heinavanker ja aastast 2010 ansamblisse Vox Clamantis, millega on osalenud kontsertidel ja festivalidel üle Euroopa ja USA. Lisaks seob Anto Õnnist alates 2011. aastast koostöö ansambliga Hortus Musicus, millega astub üles vokaalsolistina.
Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal (2004, Olev Oja dirigeerimisklass) ning omandanud samal erialal ka magistrikraadi (2011, Hirvo Surva dirigeerimisklass); ta on õppinud ka trompetit (Aavo Ots) ja metsasarve (prof Kalervo Kulmala). 2010. aasta sügisel pani ta aluse kammerkoorile Collegium Musicale, mis on tema dirigeerimisel pälvinud kolm korda Aasta koori tiitli ja rahvusvahelist tunnustust. Üksvärav on osalenud Neeme Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Paavo Järvi jt meistriklassides. 2012. aastal alustas Üksvärav lauluõpinguid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis, 2014. aastast magistriõppes. Tema õppejõududeks olid tunnustatud lauljad Peter Kooij, Michael Chance ja Jill Feldmann. Sellest alates on Üksvärav astunud regulaarselt solistina üles nii Eestis kui ka Hollandis, 2017. aastal ka Tokyos festivalil La Folle Journe. Lauljana on ta teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Franz Brüggen, Daniel Reuss, Tõnu Kaljuste, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstra, Peter van Heyghen, Hidemi Suzuki, Tan Dun, Simon Carrington jt. 2017. aastal pani Endrik Üksvärav kokku Veljo Tormise soololaulude kava, samuti on tema esituses kõlanud Schuberti „Talvine teekond“, Roxanna Paunfniku „Generation of Love“ (Eesti esiettekanne) jpm. Eriliselt oluline on Üksväravale just eesti heliloojate loomingu esitamine.
Foto: Kaupo Kikkas
Olari Viikholm (bass-bariton) lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal 2012. aastal ning jätkab samas magistriõpinguid. Tema õpetajateks on olnud prof Jaakko Ryhänen, prof Mati Palm ja prof Ivo Kuusk. 2003. aastal pälvis Olari Mart Saare nim lauljate konkursil II preemia.
Olari alustas lauljakarjääri Vanemuise teatris, aastail 2000–2006 laulis ta Rahvusooperis Estonia ning naasis Rahvusooperisse külalissolistina 2012. aastal. Alates 2013. aastast kuulub ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koosseisu.
Tema ooperirollide hulka kuuluvad nimiosa Verdi „Falstaffis“ festivalil Château de Rochambeau’s Prantsusmaal, Šariku rolli Timo Steineri ooperis “Kaks pead” Nargenfestivalil Tõnu Kaljuste juhatusel, nimiosa Rossini ooperis „Sinjoor Bruschino“, Moralest Bizet’ „Carmenis“, Mr. Slooki Rossini „Abieluvekslis“, Bobi Menotti ooperis „Vanatüdruk ja varas“, Sciarronet Puccini „Toscas“ jt. Lisaks on ta teinud operetirolle, näiteks Stotharti „Rose-Marie’s“, Straussi operettides „Öö Veneetsias“ ja „Viini Veri“, Lehári operetis „Lõbus lesk“ jm.
Foto: Mait Jüriado
Pärnu Kammerkoor loodi 2001 aastal. Aastatega on koori pagasisse kogunenud kuhjaga tublisid töövõite ning kauneid muusikalisi hetki. Lauldud on väga eriilmelist muusikat eesti klassikast ja Bachi „Jõuluoratooriumist“ ja “Johannese passioonist” kuni ABBA-meeste „Chessi“ ning Olav Ehala “Lumekuningannani”. Koori kontserdid on kõlanud väikestes kirikutes, aga võisteldud on ka „Laululahingu“ möllus. Kammerkoor on teinud koostööd mitmete erinevate solistide ja muusikaliste kollektiividega nagu näiteks Pärnu linnaorkester, orkester Saku mandoliinid, Pärnu käsikellastuudio ja mitmed koorid ja laulustuudiod Eestist ja kaugemalt.
Rõõmu on toonud kontsertreisid Saksamaale, Venemaale, Rootsi, Gruusiasse, Taani ning mitmed säravad konkursitulemused Eestist ja välismaalt.
Kammerkoor on teinud koostööd mitmete eesti heliloojatega, sealhulgas Hain Hõlpuse, Tauno Aintsi, Piret Rips-Laulu ja Urmas Sisaskiga. Koostöös Pärnu Linnaorkestriga ilmus 2011.a. Pärnu Kammerkoori esimene plaat Urmas Sisaski loominguga, mis sai Eesti Kooriühingu poolt kõrge tunnustuse – Aasta kooriplaat 2011.
Pärnu Kammerkoori hea käekäigu eest kannab hoolt dirigent Elo Kesküla, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui muusikaõpetaja, koorijuht ja hääleseadja. Lisaks töötab Elo Kesküla Pärnu muusikakoolis õppejuhina, on Pärnu käsikellastuudio ansamblite juht ning on kaastegev Pärnu kontserdibüroo projektide elluviimisel. Samuti on Elo sulest ilmunud arvukad muusikalised arranžeeringud erinevatele koosseisudele.
Kammerkoor Collegium Musicale on tuntud ja tunnustatud oma kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest. Koori asutaja ja dirigent on Endrik Üksvärav. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, eriti oluline on eesti heliloojate looming.
Koori 15. tegutsemise aastasse jäävad kontserdid ja festivalid nii Eestis kui ka Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Taanis, Lätis, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis, Jaapanis, USA-s ja Kanadas. Olulistest festivalidest saab välja tuua näiteks „Rhein Vokal“ ja Schleswig-Holsteini festival Saksamaal, Al Bustani rahvusvaheline festival Liibanonis, „Moravsky Autumn“ Brnos, Tšehhis ja „Wratislavia Cantans“ Poolas. Kollektiividest kindlasti Helsingi Barokkorkester (Soome), Hamiltoni Filharmoonia orkester (Kanada), Raschér Saxophone Quartet (Saksamaa), NFM Leopoldinum Kammerorkester (Poola) ja barokkansambel Barrocade (Iisrael). Aastas annab koor ligi 40 kontserti. 2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi „Let the People Sing“ grand prix.
Eesti Kultuurikapitali helikunsti sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
Koori toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, AS Ida-Tallinna Keskhaigla.
1878. aastal loodud segakoor Endla on üks vanemaid koore Eestis. Segakoor on olnud Endla seltsi järjepidevuse kandjaks läbi erinevate aegade ning 1992. aastal tunnistatud Endla seltsi õigusjärglaseks.
Hetkel laulab kooris 28 argipäeviti kõige erinevatel elualadel töötavat pärnakat, dirigendiks 2013. aastast Kadri Ristimets.
Koori repertuaaris on palju eesti koorimuusikat, kuid jääb ruumi nii vanamuusikale,
kaasaegsete heliloojate loomingule kui ka kergemuusika hittidele.
Koostöös Pärnu kooride ja linnaorkestriga on tulnud ette kanda väga erinevaid teoseid: nt U.Sisaski „Eesti Missa“, C. Kreegi „Reekviem“, K. Jenkinsi „Rahumissa“. Märkimisväärseim on aga Rasmus Puuri ja Doris Kareva kantaadi „Unes
nägin ma Eestimaad“ esiettekanne 23. veebruaril 2018 Pärnu kontserdimajas Pärnu kooride, Pärnu Linnaorkestri, VHK keelpilliorkestri ja solistide esituses Eesti Vabariik 100 ürituste raames.
Aastate jooksul on osaletud koorikonkurssidel nii siin kui sealpool piiri, vahel toodud kaasa ka võite ja karikaid.
Endla traditsioonide hulgas on kindel koht jõulu- ja kevadkontserditel, seltsi aastapäevade tähistamine koos endiste endlakatega, osalemine suurematel ja väiksematel laulupidudel. Üldlaulupidudel seisame ka valikkooride ridades.
