“Sammalroheline linnutee” 10. detsember
10. detsember kell 17 Pärnu kontserdimaja
Siiri Sisask
„Üha enam tundub mulle, et Urmase ja minu muusika on võrreldav pigem sisu, mitte niivõrd muusikalise käekirja poolest. Nii et ehkki „kosmos“ on sama, on ettekantavad lood siiski pärit erinevatest „galaktikatest“. Urmase muusika kõneleb iseenda eest ja ma ei tahaks sissejuhatavaid sõnu tema muusika suunal lausuda. Usun, et inimesed, kes kontserti kuulama tulevad, kuulevad kindlasti temalt midagi sellist, mida nad ka ootavad. Minu puhul võin öelda, et need laulud, mida esitame, on loodud Uku Masingu tekstidele ja ma olen kaua oodanud, et saaksin neid esitada just sellises vormis ja selle koosseisuga, nagu nad täna kuuldavale tulevad. Oleme dirigent Aivo Väljaga lapsepõlvesõbrad, kasvasime koos ja on äärmiselt meeldiv ka nüüd laval koos musitseerida.“
Nõnda on tänase kontserdi kava kirjeldanud Siiri Sisask, kelle esituses kõlab kuus laulu Uku Masingu tekstidele: „Sumeri naine“, „Punane täht“, „Sammalroheline“, „Sellel õhtul“, „Ikkagi veel ei tea“ ja „Küll tean“. Laulud on orkestrile seadnud Andrus Rannaääre.
Siiri Sisask on eesti muusik, kes tegi oma lauljadebüüdi 1985. aastal Eesti Televisiooni muusikasaates „Kaks takti ette“. Sellest ajast on ta soleerinud ansamblites T-Klaas (1986), Ruja (1987), Vitamiin (1988) ja Easy Living (1992), teinud koostööd ansamblitega Saxappeal Band, Tunnetusüksus ja Ultima Thule (CD, 1998), tütarlastekooriga Ellerhein, Tallinna Poistekooriga ja kammermeeskooriga Revalia ning ansamblitega Oleg Pissarenko trio, The Cinematic Orchestra, UMA ja Metsatöll. Sisaski esimene autorikontsert toimus aastal 2001 Vanemuises ning tänaseks ongi ta keskendunud põhiliselt omaenda loomingu esitamisele. Lisaks Eestile on ta üles astunud paljudes Euroopa riikides, samuti Mongoolias, USAs ja Argentiinas. Aastal 2002 sai alguse Sisaski koostöö pianisti ja helilooja Kristjan Randaluga ning koos on esinetud arvukatel džässilavadel üle Euroopa.
Siiri Sisaski võimas ja emotsionaalne hääl ning omapärane helikeel on teinud temast armastatud artisti Eesti muusikamaastikul. Tema diskograafiasse kuulub 13 CD-plaati. Lisaks lauljakarjäärile on ta mänginud telesarjades ja filmides, avaldanud raamatuid, tegelenud maalikunstiga, löönud kaasa poliitikas ja tegelenud heategevusega.
Marcel Johannes Kits on üks oma põlvkonna lootustandvamaid noori tšelliste. 2022 kevadel pälvis ta 3. preemia kuninganna Elisabethi konkursil Belgias, millele järgnesid kontserdireisid Belgia Rahvusorkestriga (dirigent E. Aadland) Belgia tähtsamatel lavadel ja Eesti Festivaliorkestriga (dirigent P. Järvi) Lõuna-Koreas ning kontserdid Eestis ERSO (dirigent A. Wit) ja Klaaspärlimäng Sinfoniettaga (dirigent N. Järvi). Käesoleval aastal pälvis Kits Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli. Oktoobris 2023 debüteeris Kits USAs, andes kontserdi Carnegie Hallis New Yorgis.
Ta on soleerinud ka nt Brüsseli Filharmoonikute, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Leedu Riikliku Sümfooniaorkestri, Peterburi Sümfooniaorkestri, Jeruusalemma Sümfooniaorkestri, Orchestre Royal de Chambre de Wallonie, Müncheni Kammerorkestri, jpt ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu S. Denève, R. Šervenikas, V. Sinaisky, O. Elts, T. Kaljuste, A. Volmer.
Kammermuusikuna seob teda tihe koostöö pianist Sten Heinojaga, lisaks kuulub ta klaveritrio Trio ’95 koosseisu koos Robert Traksmanni ja Rasmus Andreas Raidega.
Ta on õppinud Laine Leichteri, Mart Laasi ja Francis Goutoni juhendamisel ning täiendab end hetkel Berliini Kunstiülikoolis prof. Jens Peter Maintzi tšelloklassis. Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggeri tšellol (Cremona, 1674) ning tema kasutuses on ka Victor Fétique’i valmistatud poogen. Nii pilli kui poogna on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
PÄRNU KAMMERKOOR
Pärnu Kammerkoor loodi aastal 2001. Aastatega on koori pagasisse kogunenud kuhjaga tublisid töövõite ning kauneid muusikalisi hetki. Lauldud on väga eriilmelist muusikat Bachi „Jõuluoratooriumist“ ja eesti klassikast kuni ABBA-meeste „Chessi“ ning Olav Ehala
“Lumekuningannani”. Koori kontserdid on kõlanud väikestes kirikutes, aga võisteldud on ka „Laululahingu“ möllus. Kammerkoor on teinud koostööd mitmete erinevate muusikaliste kollektiividega, nagu näiteks Pärnu linnaorkester, orkester Saku mandoliinid ja Pärnu
käsikellastuudio.
Rõõmu on toonud kontsertreisid Saksamaale, Venemaale, Rootsi, Gruusiasse ja Taani ning mitmed säravad konkursitulemused Eestist ja kaugemalt: 2008. aasta segakooride võistulaulmise A-kategooria esikoht, VII Pärnu Rahvusvahelise Koorifestivali rahvalaulukonkursi hõbediplom (2008), Barcelonas toimuva rahvalaulukonkursi „Europe and its songs” kuldmedal (2008), kulddiplom Pärnu
Rahvusvahelise Koorifestivali 2012 rahvalaulukonkursilt ning hõbe- ja kulddiplom rahvusvaheliselt koorifestivalilt Kaunas Cantat (2014), Bruckneri nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Austrias segakooride kategoorias kulddiplom ja eripreemia P. Uusbergi „Õhtu ilu“ esitamise eest (2015) ning pronksdiplom Zadari rahvusvahelisel koorikonkursil segakooride arvestuses (2016).
Mahukas ühine ettevõtmine linnaorkestriga oli L. Barti muusikalil põhineva kontsertetenduse “Muusikalised hetked Oliveriga” menukas lavale toomine Pärnu Kontserdimajas 2015. aasta kevadel. Eesti Vabariik 100 tähistamisel 23. veebruaril 2018 oli Pärnu Kammerkooril au osaleda Vabariigi aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Pärnu Kontserdimajas, kus toimus Rasmus Puuri ja Doris Kareva
teose „Unes nägin ma Eestimaad“ esmaettekanne. 2019. aasta kõrghetkeks oli Pärnu Kammerkoori jaoks loomulikult osalemine 150.juubelilaulupeol nii valik- kui segakooride repertuaariga. 2022. aasta maikuus tähistas koor oma 20-ndat tegutsemisaastat meeleoluka kontserdiga “Meie laulud”, kus kõlasid kammerkoori lauljate lemmiklood ja teosed aastate jooksul esitatud repertuaarist.
Koostöös Pärnu Linnaorkestriga ilmus 2011.a. Pärnu Kammerkoori esimene plaat Urmas Sisaski loominguga, mis sai Eesti Kooriühingu poolt kõrge tunnustuse – Aasta kooriplaat 2011.
Pärnu Kammerkoori hea käekäigu eest kannab hoolt dirigent Elo Kesküla, kes on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui muusikaõpetaja ja koorijuht. Lisaks dirigendiametile on Elo Kesküla Pärnu käsikellakooli juht ning on kaastegev Pärnu kontserdibüroo projektide elluviimisel. Samuti on Elo sulest ilmunud arvukad muusikalised arranžeeringud erinevatele koosseisudele
Tallinna Kammerkoor kogunes helilooja Uno Naissoo algatusel eksperimentaalkoorina Eesti Heliloojate Liidu juures 1962. aastal. Tegu oli esimese kammerkooriga Eestis ja terves toonases Nõukogude Liidus. Algaastatel oli kokku kutsutud elukutselistest muusikutest koosneva koori ülesanne tutvustada Eesti heliloojate põnevat uudisloomingut ning täiendada Eesti Raadio fonoteeki. Tänapäeval koosneb koor harrastuslauljatest, kelle seas leiab väga erinevate valdkondade ja elualade esindajaid ning keda ühendab armastus kõrgetasemelise koorimuusika vastu. Koor on võitnud mitmeid auhindu kodumaistel ja rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Värskeimad neist on 2019. aastal A-kategooria I koht Tuljaku võistulaulmisel ning 2020. aastal XV Eesti Kammerkooride Festivali Grand Prix.
Heli Jürgenson on Tallinna Kammerkoori kunstiline juht ja dirigent alates 2019. aastast. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2002) ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigendina (2018), talle on omistatud Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendium (2013) ning tunnustatud Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitliga (2013). 2019. aasta juubelilaulupeol astus Heli Jürgenson üles segakooride ning valiksegakooride dirigendina.
Heli Jürgenson on Eesti Koorijuhtide Liidu esimees ja Eesti Kooriühingu juhatuse liige. 2020. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Heli Jürgensoni Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus valis Heli Jürgensoni 2025. aastal toimuva XXVIII laulupeo kunstiliseks juhiks.
Orkestri missioon on leida üles noored muusikud ja pakkuda neile esinemisvõimalust koos professionaalse kollektiiviga ning julgustada elukutse valikul.
Olete palutud juubelihooajal kogema muusika maagiat ning avastama uusi helimaailmu koos Pärnu Linnaorkestriga.
