JÜRI ALPERTEN 65

01.10.2022 kell 19 Pärnu kontserdimaja 

Solist Triin Ruubel (viiul)
Pärnu Linnaorkester
Dirigent Kaspar Mänd

Kavas:
Charles Ives “Vastamata küsimus” (The Unanswered Question)
Erkki-Sven Tüür viiulikontsert nr.2 “Angel’s Share”
Robert Schumann sümfoonia nr.3 “Reini”

Hooaja avaloona kõlab Ameerika modernismi isa Charles Ives’i tuntuim teos “Vastamata küsimus”. Vaatamata lühikesele kestvusele kaasab see mitmekihiline teos kuulajad suuremasse, ajatusse kõlaruumi.

Erkki-Sven Tüüri viiulikontsert nr. 2 “Angel’s Share” on helilooja üks kammerlikemaid instrumentaalkontserte. Pealkiri pärineb viskivalmistamise terminoloogiast, millega kutsutakse aja jooksul vaadist kaduvat ca.2% osa. Teoses soleerib orkestri ees eesti üks säravamaid ja tunnustatumaid viiuldajaid Triin Ruubel-Lilleberg, kes viimati esines solistina Eesti Festivaliorkestri turneel Lõuna-Koreas.

“Rheini” sümfoonia on Robert Schumanni üks kuulsamaid teoseid. Olles asunud elama Reinimaale ning kantud sealsest loodusest ja elust saadud inspiratsioonist, pakatab sümfoonia elujõust ja vaimuvärskusest.

Helid loovad kujundeid

29. hooaja visuaali on loonud Anne Rudanovski, kes on Eesti skulptor ja kunstiõppejõud.

Visuaalne inspiratsioon – Üheksateistkümnenda sajandi keskel tegi prantsuse matemaatik Jules Lissous eksperimendi: ta leidis, et kui panna helihargi otsa väike peegel ja sellele suunatakse valguskiir, siis saab tekkiva vibratsiooni tumedale ekraanile nähtavaks teha. Helihargi löömisel tekkis väike vertikaalne joon ja kui see kiiresti teise peegliga edasi suunati, tekkis horisontaalne siinuslaine. Lissajous mõtles, mis juhtuks, kui laine külgsuunalise peegeldamise asemel asetada teine peeglikesega helihark esimese suhtes täisnurga all, et tekitada külgsuunaline liikumine. Ta avastas, et helihargid, mille suhtelised sagedused on lihtsas vahekorras, tekitasid kauneid kujundeid, mida nüüd tuntakse Lissajousi kujunditena. Näiteks oktaav on visusaalselt nagu lõpmatus või ka kaheksa. Lähtun muusika kuulamisel tekkivatest kujunditest ja püüan voogavad sagedused paberi orgaanilisi võimalusi (taimne inimtekkeline materjal) ära kasutades ruumiliseks voltida. Origamile on omane puhtus, helgus, rütm ja harmoonia. Dramaatilise noodi annab valguse-varju mäng.

Tulemuseks on visualiseeritud helid paberskulptuuride seeriana, Lissajou’ origami kujundid, mis väljendavad erinevatel muusikalisi emotsionaalseid sagedusi, mille kandjaks on Pärnu Linnaorkester.

Rudanovski on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias 1984–1990. Viimaste aastate loomingut iseloomustab süvenemine inimtekkelise materjali paberi kui kultuuri kandja sümboolikasse. Ta armastab paberit. See väljendub tema töödes erineval moel. Miks paber? -Lihtsalt on nii. See saladus alles avaneb. Kui keegi inimene sulle väga meeldib, siis mis me tavaliselt teeme? Püüame teda lähemalt tundma õppida. 2019. aastal võttis Rudanovski ette üksi ja seljakotiga pooleaastasel ümbermaailmareisil, et täita kaks unistust: õppida paberit tegema nii, nagu seda tehti materjali leiutamise aegadel, et dokumenteerida ja uurida kadumisohus käsitsi paberivalmistamist traditsioonilistes „pabeririikides” nagu näiteks Hiina, Jaapan, Korea jne; ja teha maakerale tiir peale. Tal oli võimalus õppida paljudelt meistritelt nii paberivalmistamise- kui voltimiskunsti. Reisist inspireerituna on Rudanovski loonud erinevaid näitusi, pidanud loenguid, kirjutanud ja õpetanud. Tema töid iseloomustab sügavalt läbitunnetatud materjalikäsitlus ja meisterlikkus, iseloomulik on Ida mõttelaad. Tema töö “Circular Pleats/ Time Folds” on leidnud tee paberikunsti tutvustavatesse raamatutesse ja erinevatele näitustele maailmas (nt Shanghai, Iisrael).

Kuraatori ja autorina on loonud raamatu kui formaadi tähendusi uurivate ja küsimusi püstitavate näituste seeria, mille esimene näitus „Hinnatud ja hüljatud raamatud I. Varamu“ toimus 2017 Kondase keskuses, kus fookuses oli teatmeteoste saatus. Järgnesid „HH II. Aja kadumine“. 2018, „HH III. Unustamise vajadus“. 2018, „HH IV. Lugemine I-II“. 2021.

Lisaks õppejõu ja osakonnajuhataja tööle Kõrgemas Kunstikoolis Pallas on Anne Rudanovski esinenud ettekannete, loengute ja töödega rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel (nt OSME7 (Origami, kunsti ja inseneeria konverents) 2018 Oxfordis, IAPMA (The International Association of Hand Papermakers and Paper Artists) kongressil 2021, Bridges Aalto 2022) ja Eesti eri paigus.