29. HOOAJA LÕPPKONTSERT

Kalev Kuljus on õppinud Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Muusika – keskkoolis, lõpetanud oboe eriala Eesti Muusika- ja Teatriakadee – mias, Lyoni Rahvuslikus Kõrgemas Konservatooriumis ja Karlsruhe Riiklikus Muusikaülikoolis. Peale selle on ta täiendanud end palju – des rahvusvahelistes meistriklassides.

Ta on olnud võidukas mitmel konkursil: pälvinud esikoha Eesti puhkpillimängijate võistlusel (Tallinn, 1990), Cruselli nimelisel puhk – pillimängijate konkurfsil Soomes (Uusikaupunki, 1999), kammermuusikakonkursil „Junge Podium Musiker“ Saksamaal (Mannheim, 2000) ja konkursil „Praha kevad” Tšehhis (2001) ning saanud IV koha ja parima oboemängija tiitli konkursil „Pacem in Terris” Saksamaal (Bayreuth, 2000).

Kuljus on olnud soolooboist orkestris Filharmonica Arturo Toscanini Itaalias (2004–2010) ning oboerühma kontsertmeister Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2000–2003). Külalissoolooboistina on ta tegutsenud Birminghami Sümfooniaorkestris (2003–2011), Baieri Raadio orkestris (2003–2011) ja Peterburi Sümfooniaorkestris (2001–2002). Lisaks on Kuljus mänginud Tallinna Kammerorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Soome-Eesti Barokkorkestris, Müncheni Filharmoonikutes, orkestrites DSO Berlin ja RSB Berlin, Lyoni Kammerorkestris jpt-s.

Aastatel 2002–2004 mängis Kuljus külalissoolooboistina Berliini Filharmoonikute ridades, esinedes mh Salzburgi Festivalil ja sir Simon Rattle’i inauguratsiooni kontserdil. 2002. aastast on Kuljus Põhja-Saksa Raadio Sümfooniaorkestri ehk NDR Elbphilharmonie orkestri soolooboemängija. 12 13 2017. aastal avas ta Hamburgis Euroopa ühe uhkeima kontserdimaja – Elbphilharmonie – Benjamin Britteni 1. metamorfoosiga „Paan” „Kuuest metamorfoosist“ soolooboele. Hinnatud solistina on ta esinenud väga paljude orkestrite ees ja teinud koostööd selliste nimekate dirigentidega nagu Esa-Pekka Salonen, Claudio Abbado, Sir Simon Rattle, Daniel Barenboim, Mariss Jansons, Lorin Maazel, William Christi, Zubin Mehta, Bernard Haitink, Christoph von Dohnányi, Christoph Eschenbach, Riccardo Muti, Jukka-Pekka Saraste, Juha Kangas jt. Eesti dirigentidest kuuluvad siia Neeme Järvi, Paavo Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Anu Tali, Olari Elts ja Risto Joost.

Soolokontserte on Kuljus andnud nii Euroopas, Kaug-Idas kui LõunaAmeerikas. Kuljuse repertuaari kuuluvad enamik peamisi oboekontserte barokist kaasajani. Eesti heliloojatest on Kalev Kuljusele kirjutanud teoseid Mari Vihmand („La Question“), Tõnu Kõrvits („Metsalill“, „La Folia“, „Metsalinnud“), Helena Tulve („Valvaja”) ja Mart Siimer („Varjud lumel“).

2024. aastal tuleb Kuljuse esituses maailmaesiettekandele Erkki-Sven Tüüri oboekontsert. Kuljus tegutseb ka oboe õppejõuna. Pedagoogilised väljakutsed sisaldavad muuhulgas õppejõu ametit Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Shanghai Sümfooniaorkestri akadeemias, aga ka meistrikursusi Jaapanis (Tokyos, Osakas, Kyotos, Nagoyas, Nahas), Helsingi Sibeliuse Akadeemias, Leipzigi ja Lübecki muusikakõrgkoolides jm.